Reis Omo oru lõunapiirkonna hõimualadel.
Reisi ajakava:
1.päev K 08.11 – Kogume Tallinna lennujaamas Lennart Merei bareljeefi juures ja lendame Etioopiasse.
2.päev N 09.11 – Saabume Addis Abebasse.
Addis Abeba, tõlkes „Uus lill“, on Etioopia pealinn, mille asutas 1886. aastal keiser Menelik II. Tegu on riigi suurima linnaga, mille rahvaarv on üle nelja miljoni. Hommikul käime muuseumis, kus muuhulgas hoitakse kuulsat Lucy fossiili. Lucy on koondnimetus luukildudele, mis moodustavad umbes 40% naissoost Australopithecus Afarensise skeletist. Etioopias nimetatakse seda luustikku ka Dinkineshiks, mis tähendab amhara keeles „sa oled imeline“. Skeleti avastas Awashi orus 1974. aastal USA paleontoloog Donald Johnson. Lucy elas umbes 3,2 miljonit aastat tagasi ja liigitub hominiidiks. Tema ajumaht vastab ligikaudselt tänapäevastele ahvidele ja ta kõndis kahel jalal nagu inimene, mis näitab, et meie eellased hakkasid püsti käima juba enne aju kiiret arengut. Ta pikkus oli veidi üle meetri ja kaal 29 kilo. Ööbimine hotellis.
3.päev R 10.11 – Wolisso – Agena turg. Gurage hõim – Yirgalem.
Sõidame mööda korralikku asfaltteed Yirgalemi väikelinna, mis jääb harva turistide trajektoorile, kuid on huvitav näide metsades kohviistandusi pidava hõimu eluolust. Gurage hõimu aladele jõuame umbes kahe tunniga. Guragesid on veidi alla kahe miljoni ja nad moodustavad 2,5% Etioopia rahvastikust. Guragede alad jäävad Awashi ja Gibe jõe ning Zway järve vahele. Tõenäoliselt kujunes hõim välja aksumiitide impeeriumi sõjakäikude tulemusena, mil osad kolooniad jäid ajapikku eraldatuks nii Põhja-Etioopiast kui üksteisest. Peamiseks tegevusalaks on põllumajandus ja karjakasvatus. Külastame kirevat kohalikku turgu, kus müüakse kõike loomadest keraamikani, samuti meisterdavad sepad metallist esemeid.
Sõit Yirgalemi. Ööbimine hotellis.
4.päev L 11.11 – Yirgalem – Sidama küla – Arbaminch.
Jalgsimatk sidama hõimu külla. Sidamadel oli rikkalik kultuuripärand ja nad säilitasid oma iidse religiooni ja keele kuni Menelik II vallutusretkeni 1880. aastatel. Sidamade haldussüsteem oli pärit IX sajandist, mil nende aladel oli moodustunud hulk omavahel liidus olevaid väiksemaid kuningriike, mille valdused ulatusid Gibe piirkonnani. Kuna nad olid muust maailmast eraldunud ja neil polnud oma tähestikku, on nende ajaloo kohta üsna napilt andmeid. Valdav enamik räägib sidaamu-afoo keelt ja siiani hoiatakse elus esivanematelt päritud usukombestikku. Muuhulgas on väga levinud usk seestumisse – hinged
võivad üle võtta nii naisi kui mehi, kuid kui naisi võidakse süüdistada seestumise teesklemises, siis meeste puhul selliseid kahtlusi ei väljendata. Peamine tegevusala on põllumajandus ja see on üks riigi suurimaid kohviistanduste piirkondi.
Lõunasöök teel Arbaminchi. Saabumine Arbaminchi pärastlõunal. Ööbimine hotellis.
5.päev P 12.11 – Arbaminch – Paadiekskursioon Chamo järvel, krokodillid ja jõehobud – Dorze hõim – Arbaminch.
Hommikul sõidame Chamo järvel, kus elab arvukalt hiiglaslikke krokodille ja jõehobusid, loomulikult ka ohtralt kalu. Järv asub 1110 meetri kõrgusel Arbaminchi linna lähedal, pikkus on umbes 32 km, laius 13 km, kõige sügavam koht 14 meetrit. Pärast lõunat sõidame Guge mägedes asuvasse dorze hõimu külla, mis jääb Arbaminchist umbes 35 km kaugusele. Dorze hõim on eelkõige tuntud oma mesitaru meenutavate vahvate bambushüttide poolest, millest kõrgeimad on 12-meetrised ja mis peavad vastu kuni 80 aastat. Kui termiidid on hüti alt läbi järanud, tõstetakse see sama küla piires lihtsalt veidi eemale. Seetõttu hütid algselt nii kõrgeteks ehitataksegi ja selle alusel võib ka järeldada, et mida madalam hütt, seda vanem ta on. Külas kasvatatakse vürtse, puuvilju ja tubakat, põldudel aga teravilja. Samuti on levinud keraamika ja sepatöö. Chenchas on turupäevadeks teisipäev ja laupäev, Dorzes esmaspäev ja neljapäev. Lettidelt leiab lisaks tavapärasele kaubale ka antud piirkonna kuulsaid
kangaid ja sarvest meisterdatud köögitarvikuid. Õhtul naaseme Arbaminchi.
6.päev E 13.11 – Arbaminch – Konso hõim – Key Aferi turg – Turmi.
Sõidame maastikul Konsosse, distants 100 km. See hõim elab mägedes, 600 km kaugusel Addis Abebast. Nende omapäraks on muuhulgas külasid ümbritsevad kaitsevallid ja siit ilmast lahkunud väärikaid esivanemaid kujutavate skulptuurigruppide rajamine. Konsod on jagunenud klannidesse, pereelus on valdavaks polügaamia ja eksogaamia. Umbes 200 000 konsot elab ligikaudu tuhande ruutkilomeetri suurusel alal. Nende päritolu ei ole täpselt teada. Tõenäoliselt saabus hõim oma praegustele aladele 5000 aasta eest, tuues kaasa kiviaegse kultuuri ja põllumajanduspraktikad, mis nende kombestikus tänapäevalgi läbi kumavad, kuna läbi aegade on nad elanud võrdlemisi isoleeritult ja suutnud oma seetõttu isikupära säilitada.
Külastame ka Key Aferi turgu, kus kohtuvad erinevad rahvusgrupid. Sealt sõidame õhtuks Turmisse. Ööbimine hotellis.
7.päev T 14.11 – Turmi – Dassanechi hõim – Omo jõe ületamine – Hameri hõim – Turmi.
Hommikul külastame Omorate külas dassanechi hõimu. Sellele väljasõidule tuleb kindlasti pass kaasa võtta, kuna me ületame traditsioonilistes ühest tüvest tahutud kanuudes Omo jõe ja teisel kaldal asuvast dassenechi hõimu külast jääb Keenia piirini vaid mõni kilomeeter.
Dassanechid elavad Etioopias, Keenias ja Sudaanis. Traditsiooniliselt on tegu eeskätt karjakasvatajatega, kuid praeguseks on nad mitmetelt kunagistelt asualadelt Keenias ja Sudaanis välja tõrjutud, mille tulemusena on nende kariloomade arvukus drastiliselt langenud. Seetõttu on paljud neist kolinud Omo jõe ümbrusesse, kus nad tegelevad nüüdisajal lisaks karjakasvatusele ka põlluharimisega. Üheks peamiseks saaduseks on sorgo, millest tehakse putru ja kääritatakse õlut. Nende ühiskond toimib egalitaarsetel alustel nagu paljudel teistel karjakasvatuse traditsioonidega hõimudel kombeks. Rändavale eluviisile truuks jäänud dassanechid elavad siiani kuplikujulistes hüttides, mis on valmistatud sõrestikust ja neile kinnitatud loomanahkadest. Iseloomulikud on ka asjade transpordiks mõeldud punutud kastid, mis rännakule minnes eeslitele selga seotakse. Died on dassanechide alamklass, kes on kariloomadest ilma jäänud. Nüüd elavad nad Turkana järve kallastel ja elatavad end krokodillide küttimise ja kalapüügiga. Saaki vahetatakse omakorda karjapidajatelt saadava liha vastu. Levinud on nii meeste kui naiste ümberlõikamine ehk kliitori eemaldamine mittemeditsiinilistel põhjustel, vastasel juhul on abiellumine keelatud.
8.päev K 15.11 – Turmi – Hameri hõim – Dimeka turg – Jinka.
Hommikul külastame hameri hõimu, kes elavad Omo oru idaküljel ja tegelevad valdavalt karjakasvatusega. Neid on kokku umbes 25 000. Hamerid, nagu ka paljud teised selle piirkonna hõimud, on säilitanud oma iidse animalistliku usundi. Maaomandit ei tunnistata, nii karjamaad kui kõik looduses kasvavad marjad ja muud saadused kuuluvad kõigile ja ka loomi karjatatakse ühiselt, vajadusel rännatakse koos viljakamatele aladele. Kariloomad on kaasavaraks ka abiellumisel. Tööjaotus on soo- ja eapõhine. Naiste ülesanneteks on erinevate saaduste kasvatamine (sorgo, oad, mais, kõrvitsad), vee hankimine, toidu valmistamine ja laste kasvatamine. Noored mehed kaitsevad karja või käivad naaberhõimudelt loomi röövimas, vanemad mehed tegelevad loomade karjatamise, kündmise ja mesindusega. Levinud oma omapärane initsiatsiooniriitus – meheikka jõudes peab nooruk üle veiste hüppama. Hüpped sooritatakse alasti – see sümboliseerib lapsepõlvest lahti ütlemist. Enne siirderiituse läbimist ei tohi noormees abielluda, kuid seejärel saab temast „maza“, ehk täiskasvanud mees. Kuna põlluharimisega tegeletakse siiski üsna minimaalselt, saavad hamarid suure osa põllusaadustest kaubavahetuse teel naaberhõimudelt. Mehed kannavad enamjaolt puusade ümber seotud ruudulist rätikut, naised lehmanahast seelikut. Üks siiani käibel olev animistlik traditsioon on seotud „mingide“ ehk rüvetatutega, keda karistatakse hukkamise või džunglisse peletamisega. „Mingiks“ võib saada üsna tühistel põhjustel, näiteks kaksikutena sündides või ka juhul, kui lapsel hakkavad esmalt kasvama ülemised hambad. Laupäeval külastame Dimeka turgu. Seejärel sõidame Jinkasse. Ööbimine hotellis.
9.päev N 16.11 – Jinka – Mursi hõim – Arbaminch.
Pärast hommikusööki sõidame mursi hõimu aladele, mis jäävad Omo ja Mago jõe vahele. Lingvistiliselt kuuluvad mursid Niiluse-Sahara keelterühma, peamisteks tegevusaladeks on põlluharimine, mesindus ja karjakasvatus. Hõimule iseloomulikeks eheteks on naiste seas levinud suured huuleplaadid ja rasked rauast kaunistused. Mehed peavad traditsioonilisi kaikavõitluse tseremooniad ja lõikavad endale hobuseraua kujulisi arme, mis sümboliseerivad nende poolt tapetud vaenlasi. Paremal käel paiknevad armid tähistavad tapetud mehi, vasemal aga naissoost ohvreid. Eriti edukad sõdalased teevad sisselõikeid reitesse. Mursid on kasvanud välja surma hõimudest, siiani on säilinud mitmed ühised kombetalitused nagu rituaalne kaikaduell, mis annab poistele võimaluse elu otseselt ohtu seadmata oma vaprust näidata ja tüdrukutele muljet avaldada. Tapmisest hoidumist peetakse duellidel äärmiselt tähtsaks. Kui üks osapooltest peaks duelli käigus hukkuma, konfiskeerib hõim karistuseks tapja vara, ta heidetakse hõimust välja ja tema tütred antakse kompensatsiooniks hukkunu perele.
Murside idapoolseks naaberhõimuks on arid, kes elavad Mago rahvuspargis. Arisid on umbes 120 000, neil on hulgaliselt kariloomi ja nad toodavad piisavalt mett, et seda kaubavahetuses valuutana kasutada. Nende asuala on haljas ja äärmiselt maaliline. Aridel on kombeks kaunistada hütte kirevate seinamaalingutega, mis kannavad kohalikus keeles nime „bartsi“ ehk „ilu andma“. Nende autoriteks on küla kõige vilunumad naised, kellest igaühel on oma isikupärane stiil. Seinte dekoreerimisel ei kasutata üksnes värve, vaid ka muid materjale. Maalimiseks kasutatakse sõrmi, kanasulgi ja jamsi raagusid. Värve valmistatakse kõige erinevamatest materjalidest – söest, akuhappest, heledast ja punasest mullast, lehmasõnnikust ja veest. Pikk sõit Arbaminchi. Ööbimine hotellis.
10.päev R 17.11 – Arbaminch – Tiya steelide park – Addis Abeba.
Tiya on kõige olulisem arheoloogiline leiukoht Addis Abebast lõunasse jäävas Soddo piirkonnas. Siin on 36 hauatähist, nende seas 32 graveeritud steeli, mida kaunistavad siiani dešifreerimata sümbolid. Need on jäänukid kunagisest Etioopia kultuurist, mille õitsengu aeg pole täpselt teada. Tegemist on suure hauakompleksiga, mis on UNESCO maailmapärandi nimistus. Kõige silmatorkavamaks kive kaunistavaks sümboliks on mõõgad. Tõenäoliselt püstitati need kivid võrdlemisi hiljuti, millalgi 10. ja 15. sajandi vahel, kuigi megaliidid olid Etioopias levinud juba aastatuhandeid tagasi. Tiya on üks üheksast Gurage piirkonna megaliitsammaste leiupaikadest. Piirkonnas on kokku 118 steeli, mis jagunevad laias laastus kolme tüüpi – inimfiguuridega steelid, fallilised ja lamedad kivid keerukate kaunistustega. Kujutatud on seisvaid inimesi, taimi ja mõõku, mis meenutavad kujult Somaalias levinud pistodasid. Paljudel kividel on ka T-tähe kujuline sümbol.
11.päev L 18.11 – Täna alustame koduteed.
12.päev P 19.11 – Saabume Tallinna. Reisi lõpp.
Reisiplaan võib muutuda lennuplaani muudatustest, ilmastikutingimustest, teeoludest, streikidest, reisist osavõtjate tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest sõltuvalt.
Reisi hind sisaldab:
Lennupileteid Tallinnast Addis Abebasse ja tagasi
Eestikeelse reisisaatja teenuseid reisi vältel
Kohaliku giidi teenuseid
Vajalikku maismaatransporti
Majutust kogu reis vältel
Vajalikke lubasid
Reisi hind ei sisalda:
Viisatasu, kindlustust ja toitlustust
Broneerimine
