Püreneed – traditsioonide hoidjad Vahemere ja Atlandi ookeani vahel
Kõik maailmas teavad Alpe – sealt tulnud ka ju sõna ’alpinism’! Miskipärast pole niisama tuntud mäestik Püreneed, ehkki see on piirkond, mis oluliselt paremini suutnud oma mägitraditsioone hoida. Siin leidub sadu karjuseonne, millest paljudes matkajagi peavarju võib leida. Siin ei ole nii puust-ja-punaseks mägiradu, nagu Alpides, nõnda on tarvis endal veidi enam maastikku osata lugeda. Samuti on Püreneede tipud järsemad, kurud keskmiselt kõrgemad ning ahelik täis kaljuseid tsirkusorge.
Püreneed eraldavad Prantsusmaad Hispaaniast ning peidavad endasse pisikese Andorra. Siinsed tipud ulatuvad 3404 m kõrgusele (kõrgeim tipp Aneto Hispaanias) ning veel leidub siin peagi unustusse kaduvaid liustikke. Kui Alpid asuvad sisemaal ebamäärase tohutu laiguna, mistõttu isegi viletsamatel talvedel sinna lund jagub, siis Püreneed on merede meelevallas – lõunast ja merelt tulevad soojad õhumassid muudavad siinsed lume- ja jäätingimused üha hapramaks.
Meie saame oma retkel (veel) näha paljut, mis Püreneed erakordseks teeb. Külastame Püreneede Rahvuspargis nii UNESCO maailmapärandi tsirkusoru piirkonda, legendide rohket Rolandi lõhet ning Hispaania poolel jäävat Ordesa Rahvusparki tema kuumaastikuga, kui ka Prantsusmaa poolel suurimat veel säilinud liustikku. Soovijatega saame ületada ka 3000 m piiri, et heita pilk Püreneede vägevaimatele.
Liustikud, kanjonid, võimsad kaljud ja kuumaastikud, lambakarjad ja lehmakellad – kõik see saadab meid meie matkareisil. Sissejuhatuseks ning matkajärgseks hingetõmbeks saame aga päikeseloojangut imetleda ühel Püreneedest alguse saaval vägevamal jõel – Garonne’il, võime mõtisklushetke võtta Lourdes’i legendaarses kaljukabelis ning puhata termaalvetes. 7 päeva naudime mägesid ning paneme proovile nii keha kui vaimu, 3 päeva uitame üliõpilas- ja lennunduslinnas Toulouse’is ning mõnuleme Cauterets’ termaalvetes.
Kuus ööd magame mägihüttides ühistubades, kus on olemas voodid, tekid ja padjad, endal tuleb kotis kanda vaid magamiskoti siselina või õhukest magamiskotti. Majakestes pakutakse meile rikkalikku õhtusööki, prantsuspärast hommikusööki ning päevasteks kõndimisteks kaasa ka piknikupakike. (NB! Piknikuks peaks igaüks kodust ühe korralikult suletava korduvkasutatava plastkarbi kaasa võtma) Ülejäänud kolm ööd veedame hotellis, kust päeval saame minna maad avastama ja termaalvette. Hommikusööki saab hotellis, lõuna ja õhtu eest saab igaüks kohalike söögikohtade abiga ise hoolitseda.
Reisijuht Ena Mets
Reisikava:
1. päev, N 21.08 – LEND ja LOOJANG. Koguneme Tallinna lennujaamas Lennart Meri bareljeefi juures ja lendame Tallinnast Toulouse’i, vahemaandumisega Saksamaal. Veedame öö „Roosas Linnas“, nagu prantslased armastavad seda Tallinna suurust Tartu hõngulist ülikoolilinna tema punase tellise tõttu nimetada. Õhtul läheme soovijatega Toulouse’i tuntud Pech Davidi künkale päikeseloojangut vaatama, kui ilm selleks sobib. Nii saab juba jala soojenduseks liikuma.
2. päev, R 22.08 – KIIRELT KÕRGUSTESSE. MAAILMAIMED I: TSIRKUSORG! Täna sõidame ühte Püreneede kuulsaimasse orgu – Gavarnie’sse. Alustame kohe maailmaimedega – külast asume esiti vaikselt teele UNESCO maailmapärandi nimistus oleva tsirkusoru suunas. 4 km ja olemegi amfiteatri südames, kus jääb mõnusalt aega paremaid vaatenurki otsida. Siit teist sama palju tõuseme üles mööda kalju küljel kulgevat teed (sentier des Balcons) oma esimesse mägihütti – Refuge des Espuguettes (2027m). Mägede kogemust alustame leebelt – selle hüti ümber on sõbralik rohelus ning hobused-eeslid-lambad. Paljaid kaljusid jagub küll ja veel järgnevaisse päevadesse. Ole vaid ettevaatlik, et nad Su õhtuoodet või võileiba laualt nahka ei pistaks! 😉 Matk 8 km, u. 700m↑ ja 50m ↓. (Õ)
3. päev, L 23.08 – TIPUPÄEV I ja 360°. Hommikusöök söödud, teeme veel mägedega harjumiseks ühe üsna kerge kõndimise päeva. 3000 m tippe me täna veel ei püüa, aga 2800 m kõrgune Pimené annab 360° panoraamvaate ümbritsevatele tippudele ning alla Gavarnie orule. Kui tuul ei kiusa, saame siin lõunapiknikugi ära pidada. Lisaks näeme taamal esmakordselt oma retkel kuulsat Rolandi kaljulõhet, mille olla kahe riigi piirile oma mõõgaga löönud varjaagide eest pagev legendaarne väejuht Roland. Unenägusid vaatame samas, Espuguettes’i hütis. Matk 9 km, u. 800m↑ ja 800m ↓. (H/L/Õ)
4. päev, P 24.08 – SEIKLUSLIK TÕUS ja KUULUS KALJULÕHE! Täna tuleb üks korralik, kuid suud imestusest ammuli ajav päev, kui läheme alla Gavarnie tsirkusorgu, et siis otse legendaarse Rolandi kaljulõhe alla öömajale tõusta. Espuguettes’iga jätame hüvasti ning laskume alla Gavarnie’ tsirkusorgu mööda tuttavat rada, kaljude küljel kulgevat „Balkonite teed“. Edasi ehk natuke kodusem tunne Gavarnie metsas, et siis teispoolt orgu pikemale tõusule asuda, ühelt alpi aasalt (või pürenee aasalt;)) teisele. Et oma teise mägede öömajja jõuda, saame ka korralikult põnevust – matkarada viib sõna otseses mõttes läbi jõe, tuleb vaid kivilt kivile astuda. Öömajale jääme lausa ebareaalsena tunduvasse mägihütti – Refuge des Sarradets (2587m) Gavarnie tsirkusoru kohal. Hispaaniast eraldavad meid vaid järsud kaljud. Siit imetleme päikese viimaseid kiiri. Matk 13 km, u. 1000m↑ ja 500m ↓. (H/L/Õ)
5. päev, E 25.08 – MAAILMAIMED II: KALJUD ja KANJONID. Täna tuleb küll pikim kõndimise päev – see-eest aga rada ise paneb oma pikkust unustama. Kanjonite, kaljude ja kaljulõhede päev.Kui ilm vähegi lubab, on see kõndimise mõttes korralik päev (ehk kõige nõudlikum meie matkal), on korralikke järske tõuse ja laskumisi, kuid vaated tasuvad vaeva. Oma hütist tõuseme üles Rolandi lõhesse, mis eraldab Prantsusmaad Hispaaniast – see olla siia tekkinud legendaarse väejuhi Rolandi mõõgast. Too oli ülekaaluka vaenlase kätte langemas ning otsustas oma mõõga vastu kaljut puruks lüüa, et see mitte vaenlasele ei jääks. Puru läks hoopistükkis kalju. Teispool lõhet avaneb meile Hispaania Ordesa rahvuspargile omane kuumaastik ning rohked Püreneede 3000m tipud. Laskume natuke alla poole, et päeva kulminatsioonina jõuda erakordse Faja de las Flores rajani, mis kulgeb kõrgustes (2400 m), kaljude küljel, kanjonite kohal tasapinnaliselt. See on rada, mis paneb igas hetkes kaamera järele haarama, kuid ei tohi unustada jalge ette vaadata. Õhtuks tuleme sama teed tagasi Sarradets’ hütti. Kui aga ilm või grupi jõud ei luba, teeme Hispaania poolel lühema vaatemängulise kõndimise 3000 m tippudesse. Matk 16 km, u. 1000m↑ ja 1000m ↓. (H/L/Õ)
6. päev, T 26.08 – VAHETAME ORGU, Gavarie’st Ossoue’sse. Killuke Hispaaniat ja PÜRENEEDE KÕRGEIM HÜTT! Hommikul jätame hüvasti Rolandi lõhe ning Sarradets’ hütiga. Saame taas põnevust, liikudes läbi meile juba tuttava mägijõe. Edasi viib mõnusalt rahulikult laskuv rada meid sõrmeotsaga Hispaaniat puudutama Bujaruelo kurule ning sama mõnus rada Tentes’i kurule (2208m), kust buss või taksod meid 20 km edasi kannavad kuni Ossoue’ järve tammini. Mõnus piknik järve ääres, varbad vees, enne kui saame taas tõusule asuda. Rajasakid viivad meid enne hütti 19. sajandil kohaliku krahvi korraldusel rajatud kaljukoobasteni, mis pidid rändurile peavarju pakkuma ning puhkajale mõnusa äraolemise tagama. Tänase öö veedame Püreneede kõrgeimas hooldatud hütis, Bayssellance’is (2651m). Matk 11 km, u. 880m↑ ja 400m ↓(H/L/Õ)
7. päev, K 27.08 – TIPUPÄEV II ja 360°. MAAILMAIMED III: LIUSTIK. + VARBAD JÄRVEVETTE. Kotid selga ja teele meie viimase mägihüti poole. Esiti aga teeme oma matka kõrgeima tiputõusu – Väikese Vignemale’i (3032m) otsa. Siin võime taas täielikku panoraamvaadet nautida – siit paistavad nii Ossoue’ org järvega, Gaube’i org armastatud Gaube’i järvega kui ka Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp, Vignemale (3298m), mis on nii mõnegi siia saabuva mägimatkaja lõppsiht. Otse alla kiigates võime silmata ka killukest kaduvikulävel olevast Püreneede suuruselt teisest, Gaube’i liustikust ning selle ees laiuvat avarat liustikuvetest niisutatud aasa. Aasal telkijad võivad igapäevaselt kuulda raksatusi, millega jäätükid liustikust lahti murduvad ning igaveseks veeks sulavad. Hing kaunitest vaadetest pakatamas, asume teele üle Arraillé kuru Estom’i järve äärde Estom’i hütti (1804m), kus Neitsi Maarja meie üle valvet peab. Kel jaksu, võib veel tiiru ümber järve teha ja viimased mustikad kokku korjata. Kõigil on võimalus sel viimasel mägiõhtul veel end vette kasta. Ja kui soovijaid on, siis matkajuht jutustab teile õhtul järve ääres lugusidki. Matk 9.5 km, u. 550m↑ ja 1350m ↓ (H/L/Õ)
8. päev, N 28.08 – SPAAVETTE LÕÕGASTUMA. Täna võtame peale hommikusööki suuna orgu Cauterets linna („Kuumavannide org“), kus veedame oma viimase mägiöö hotellis. Pärastlõunal jääb soovijatel aega linnakeses jalutada, lõõgastuda termaalvees ning leida endale üks meelepärane õhtusöögirestoran. Matk 11 km, u. 850m ↓. (H/L)
9. päev, R 29.08 – IMEDE KIRIK ja ROOSA LINN. Sõidame bussiga Lourdes’i, mis on Euroopa üks kuulsamaid palverännupaiku – siin imedest jutustavas koopakabelis on nii mõnigi pime nägijaks ja jalutu käijaks saanud. Peale külastust rongile ja Oksitaania pealinna Toulouse’i, kus veedame reisi viimase pärastlõuna ja õhtu – soovijaid viib reisijuht veel õhtusele jalutuskäigule Garonne’i äärde, kus linnatuled jõelt tagasi peegelduvad. Öömaja Toulouse’is. (H)
10. päev, L 30.08 – KOJU. Hommikul jõuab soovija veel üliõpilas- ja lennunduslinnas Toulouse’is tiiru teha, et siis lennujaama ja koju sõita. (H)
Reisi ajakava ning matkateekonnad võivad muutuda lennuplaani muudatustest, ilmastikutingimustest, teeoludest, streikidest, reisist osavõtjate tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest sõltuvalt.
Reisi hind sisaldab:
Lennupileteid Tallinnast Toulouse’i ja tagasi
Eestikeelset reisisaatjat
Vajalikku maismaatransporti
Majutust
Reisikavas väljatoodud söögikordi (H/L/Õ)
Reisi hind ei sisalda:
Kindlustust
Reisikavas mitte väljatoodud söögikordi
Lisategevuste sissepääsupileteid