Tõeliselt seikluslik Lõuna-Ameerika reis viib osalised viide eriilmelisse riiki. Reisi jooksul külastame Peruu pealinna Limat, Machu Picchut ja sõidame Titicaca järvel ujuvaid saari uurima. Peruust suundume Boliiviasse, tutvume pealinna La Paziga, lisaks vaatame üle Boliivia ebamaised looduslikud alad – kõrbed, geisrid, vulkaanid, laguunid ja soolajärved. Boliiviast teeme kõrvalepõike Atacama kõrbesse Tšiilis, kust suundume Põhja-Argentinasse ja Buenos Airesesse. Reisi lõpus Iguazu joad ja Rio de Janeiro.
Reisijuht Mikk Plaado
Reisi ajakava:
1.päev L 02.11 – Koguneme Tallinna lennujaamas Lennart Meri bareljeefi juures ja lendame Peruu pealinna Limasse. Transfeer hotelli, puhkus.
Lõuna-Ameerika reis algab Peruust. Siin tervitab meid rikkalik ajalugu ja kultuur mitmekesise loodusega. Siit leiame eelajalooliste Lõuna-Ameerika hõimude jälgi, kõrgeltarenenud inkade impeeriumi pärandi ja koloniaalajastu suursuguse kultuuri põimunud modernse tänapäevaga. Kuivad kõrbed, lopsakad vihmametsad, ürgsed vulkaanid, sügavad kanjonid ning orud, võimsad liustikud ja Andide mäestik kui Peruu toetav selgroog loovad kireva looduse. Järgnevatel päevadel avastame eriilmelist Peruud.
2.päev P 03.11 – Tutvume Limaga. Ennelõunal ekskursioon, pealelõunal vaba aeg (H).
Limat ümbritsevad alad on asustatud olnud juba tuhandeid aastaid, kuid hispaania konkistadoor Francisco Pizarro pani Lima maailmakaardile 1535. a.-l, algselt Kuningate Linna nimega. Tänaseks on Peruu pealinn arenenud võimsaks majanduslikuks keskuseks, mille metropolialal elab kolmandik kogu riigi 32 miljonist elanikust. Teeme lähemalt tutvust Lima ajaloolise kesklinnaga, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Plaza Mayor’i ümbritsevad suursugused katedraal, peapiiskopi palee, presidendi residents ja valitsushoone. Siinne San Francisco kloostrihoonete kompleks on üks koloniaalajastu uhkemaid. Lima oma arvukate restoranide, värvikate puu- ja köögiviljaturgude ja ääretult mitmekesise toiduga on paljude kulinaaria- ja reisiväljaannete poolt tunnustatud maailma gastronoomiapealinn. Maguskartuli ja grillitud maisiga serveeritud ceviche (sidruni, tšilli ja sibulamarinaadis värske kala) on üks tuntumaid Lima roogasid.
3.päev E 04.11 – Lendame Cuscosse (H).
Jõuame kunagisse inkade impeeriumi pealinna Cuscosse (kuulub UNESCO pärandkultuuri nimistusse). Linn asetseb 3400m kõrgusel ning on ümbritsetud eriilmelistest mägedest, millest mõnigi ulatub üle 6000 meetri. Isegi 16. sajandil siia jõudnud hispaania kolonistid vaimustusid Cusco kavalast linnaplaneeringust ning võimsatest templitest ja paleedest, mille igavikulisi järelehüüdeid saame meiegi imetleda. Praeguseks on Andide põlisrahvaste metsikud traditsioonid segunenud pühalike katolike rituaalidega muutes Cusco üheks ihaldatud reisisihtkohaks Peruus.
4.päev T 05.11 – Sõidame Aqua Calientesse (H).
Hispaaniapärase nimega Aguas Calientes (tõlkes: kuumad veed/kuumad allikad) on lähim linnakene Machu Picchule. 1901. a kohalike talunike poolt rajatud küla muutus oluliseks siinse raudtee ehitajate keskuseks. Nüüdseks leiame linnakesest mitmeid restorane, suveniiripoode ja turge, kus müüakse Andide rahvaste traditsioonilisi värvikirevatest kangastest valmistatud kotte, pontšosid, mütse… Nagu linnakese nimigi viitab, siis on soovijatel võimalus mõnuleda kuumaveeallikates. Aguas Calientesest vaid 6 km kaugusel olev Machu Picchu on meid ootamas.
5.päev K 06.11 – Machu Picchu külastus (H).
Troopilise metsa vahel, ümbritsetud sügavatest orgudest ja teravatest mägedest, peidab end inkade linn, mis on kantud nii UNESCO kultuuripärandi nimistusse kui ka kuulutatud üheks seitsmest uuest maailmaimest. Alles 1911. a.-l meie jaoks avastatud Machu Picchu arvati algselt olevat Inkade Kadunud Linn, kuhu kohalikud hispaanlaste kohale jõudes põgenesid. Uue teooria kohaselt on tegemist hoopis 15. saj. ehitatud inkade palverännu lõpp-punktiga, mis hüljati konkistadooride saabudes. Fakt on aga see, et haruldaselt kauni ümbritseva loodusega harmoniseeruv Machu Picchu õhkab endast müstikat ja rahu, viies meid justkui ajaloolisele rännakule inkade impeeriumi hiilgeaegadesse.
6.päev N 07.11 – Suundume tagasi Cuscosse (H).
Viimane võimalus proovida Cusco traditsioonilisi roogasid. Naudi restoranides chiri uchut (maisiroog kana, juustu, kalamarja, meriseaga), cuy al hornot (küpsetatud merisiga) või laialt armastatud kinoa suppi. Lõuna-Ameerika reis jätkub järgmisel päeval uues kohas.
7.päev R 08.11 – Sõidame Puno linna Titicaca järve ääres (H/L).
Jõuame Titicaca järve äärde Puno linna. Linn asetseb 3830 m kõrgusel, seega kliima on aastaringi suhteliselt jahe. Siit leiab mitmeid kauneid kolonistide ehitatud katoliku kirikuid, väljakuid ja paleesid, kuna Puna asutati alles 1668. a-l konkistadooride poolt. Olles oluliseks põllumajanduskeskuseks otsivad siin paremat elu ka ümberkaudsete ketšua ja aimaara indiaanihõimud. Seeläbi on Puno saanud Andide tsivilisatsioonide rahvapärimuse pealinnaks. Siin toimuvad mitmed indiaanihõimude muusika- ja tantsuüritused. Kui traditsioonilises käsitöös on hinnas lamba-, alpaka- ja laamavillast riideesemed, siis tõeliselt vilgas elu toimub Puna mustal turul, kus kaubeldakse Boliivia päritolu kaupadega.
8.päev L 09.11 – Veedame päeva järvel, õhtul suundume Boliivia pealinna, La Pazi (H/L).
Boliivia ja Peruu piirilt leiame Lõuna-Ameerika suurima järve, mis on seejuures ka kõige kõrgemal asuv laevatav järv maailmas. Titicaca peidab endas arvukalt saladusi. Järve põhjast on leitud müstilised templijäänused, mis arvatakse olevat rohkem kui 1000 aastat vanad. Järve saartelt leiame elamas erinevaid indiaanihõimusid. Amazonasest pärit urose rahvas oli sunnitud endale ise õlgedest saared ehitama, et põgeneda sajanditetaguste inkade vaenu eest. Nüüdseks on põliste kommetega urose hõimudel 70 ujuvat saart, mida tuleb õlgedega ikka ja jälle polsterdada. Ka majad, paadid on meisterlikult käsitööna õlgedest valmistatud.
Amantani saarel elab ketšua keelt kõnelev indiaanihõim. 15km2 suuruselt saarelt ei leia ühtegi autot ega hotelli. Kogu põlluharimine käib käsitsi ning elekter on vaid mõnes majapidamises, millele on päikesepaneelid paigaldatud. Taquile saar on kuulus kohalike kootud villaste riideesemete poolest. Ainulaadne ja täiuslik käsitöökunst kuulub ka UNESCO kultruuripärandi nimekirja. Seejuures tegelevad kudumisega usinalt ka mehed. Jätame Peruuga hüvasti ning meie Lõuna-Ameerika reis viib meid maailma kõige kõrgemal asuvasse pealinna. Boliivia pealinn La Paz on umbes 3640 m kõrgusel ning asub Titicacast vaid 70 km kaugusel.
9.päev P 10.11 – Ennelõunal tutvume linnaga (H).
Linna sünd tähistab Boliivia kodusõja lõppemist ning 1548. a-l hakkasid hipsaania konkistadoorid aimaara indiaanlaste küla peale planeerima Nuestra Señora de La Pazi (meie rahu emand) linna. Tänaseks, hoolimata räsitud ilmest, on Altiplano mägedest emmatud La Paz hääletatud üheks seitsmest maailmaime linnaks. La Pazi ajaloolisest keskusest leiame koloniaalajastul ehitatud Plaza Murillo, San Francisco katedraali, presidendipalee, tollihoone. Mitmetelt vaateplatvormidelt avanevad kaunid vaated linnale ning taamal leiame alati kõrgumas ikoonilised Illimani kolm lumist mäetippu, mis on nüüdseks kujunenud La Pazi sümboliteks. La Paz on kuulus ka oma vilka ööelu ning kompleksse köisraudtee poolest. Palju imestust pakub eriskummaline Nõidade Turg, kus kohalikud kaubitsevad aimaara rituaalides oluliste kuivatatud konnadega, öökullisulgedega, kuivatatud kilpkonnade ja ussidega. Musta värvi mütsidega nõid-arstid pakuvad ka tuleviku ennustamise teenust.
10.päev E 11.11 – Vaba puhkepäev (H). Soovijaile rattasõit “Surmateel.”
Täna saab omal käel uudistada La Pazi kitsastel ja vilgastel tänavatel, kuid adrenaliiniotsijatel on võimalus osaleda erilisel rattasõidul. Yungase tee on u. 60 km pikkune ning saab alguse La Pazi lähedalt (4650m) ning, minnes pidevalt allamäge, jõuab välja 1200 m kõrgusele Coroico linna. Meie rattasõidu jooksul saame tunda nii jahedat Altiplano mägiõhku kui ka niisket ja sooja vihmametsa kliimat allapoole jõudes. Yungase tee on ristitud maailma kõige ohtlikumaks, süngelt – Surmateeks. Ühel pool kitsast teed on pea 90 kraadine mäesein ning teisel pool sügav kuristik.
Kolmekümnendatel ehitatud kitsal ja mudasel mägiteel üksteisest mööda manööverdavad veoautod ja liinibussid leidsid liigagi tihti viimse peatuse sügaval kuristikus. Siit ka nimi… Tänapäevaks on mootorsõidukitele ehitatud uus, lai ja turvaline asfalttee ning kurikuulus Surmatee on jalgratturite päralt. Õnneks on Surmateel ruumi piisavalt jalgrattaga liikumiseks. Jalgarattasõit Surmateel on sobiv ka enesekindlale algajale.
11.päev T 12.11 – Sõidame jeepidel soolaplatoodel, peatus Oruro kaevanduslinnas. Täna õhtuks jõuame Uyuni linna (H/L).
Lõuna-Ameerika reis on meid viinud lumisele imedemaale, kus laiuvad valged soolaväljad nii kaugele kui silm seletab. Siinset soolaplatood nimetakse kohaks, kus maa kohtub taevaga. Hea õnne korral (kui on vihma sadanud) saame imetleda ebamaist peegelpilti soolaplatool oleva veekihi ja teava vahel. Leiame oma teelt ulmelisi soolapüramiide ning soolaheksagone, mis tekivad, kui vesi on aurustunud. Soolaplatool toimub ka suuremahuline liitiumikaevandus, mida nimetatakse “Boliivia tulevikuks“. Liitiumieksport annab Boliiviale kopsaka lisasissetuleku. Peatume Oruro linnas, mis on aastate jooksul kuulsust kogunud hõbeda, vase, tina ja volframi kaevanduskohana. Tänapäeval tervitab linn ka arvukalt turiste, kes on tulnud kaevandusajaloo huviga või osa saama iga-aastasest karnevalist. Linn on 3735 m kõrgusel, kus kraadid naljalt üle 20oC ei ulatu.
12.päev K 13.11 – Sõidame Uyuni soolaplatool 3800m. kõrgusel, saatjaks ebamaised vaated. Käime Incahuasi saarel ja naudime vaateid Thunpua vulkaanile. Õhtuks jõuame San Juani (H/L/Õ).
Siin olid varem eelajaloolised soolajärved, mis kuivades moodustasid Uyuni soolaplatoo, suurima omalaadse maailmas, laiudes 11 000 km2-l. Platoo paksus on paar meetrit ning siit leiab rohkem kui 10 miljardit tonni soola. Külastame rongide “surnuaeda“, kus leiame mitmeid mineraalkaevanduse soikudes seismajäänud ronge. Incahuasi saar keset soolaplatood on eelajaloolise kustunud vulkaani tipp, mis oli 40 000 aastat tagasi vee all. Incahuasi veealusest ajaloost annavad aimu praegu saarel leiduvad korallilaadsed formatsioonid ja sadestised, kust leiab fossiile ja kivistunud vetikaid. Saarel tunnevad end tänapäeval koduselt hiidkaktused. Imetleme ka merepinnast üle 5000 m kõrgust Tunupa vulkaani. Viimane vulkaanipurse leidis aset pool miljonit aastat tagasi ning nüüdseks on vulkaan kustunud. Õhtuks jõuame väikesesse San Juani linnakesse, kus niimõnigi ehitis on valmistatud enamasti soolast.
13.päev N 14.11 – Täna sõidame Laguna Coloradasse, teele jäävad Siloli kõrb ja mitmed kõrgplatoo laguunid (Cañapa, Chiarkhota, Hedionda, Honda, Ramadita). (H/L/Õ).
Seikluslik Lõuna-Ameerika reis jätkub ebamaiste maastikke avastamisega. Läbime Siloli kõrbe, mis arvatakse olevad üks kõige kuivemaid kõrbeid maailmas. Siloli on kuulus kiviformatsioonide poolest, mis on tekkinud sealsete tugevate tuulte erosiooni toimel. Teel näeme mitmeid soolaseid kõrgplatoo laguune, ümbritsetud võimsatest mägedest. Peaaegu 4300 m kõrgusel laiuv Laguna Colorada (Punane Laguun) pakub tõelist värvidemängu. Lumivalged boorakssaared maalivad terava kontrasti vetikate poolt veripunaseks võõbatud laguuniveega. Lisaks ainult Andide kõrgplatoodel elavatele James’i flamingoparvedele võib laguunide ümber kohata endeemset laamade sugulast, vicuñat.
14.päev R 15.11 – Peale hommikusööki külastame geisrit “Sol de Mañana” ja “Polques” kuumaveeallikaid. Edasi jätkame reisi Rohelise laguuuni juurde. Lõuna paiku jõuame San Pedro de Atacamasse Tšiilis.
Sol de Mañana (Hommikupäike) geotermaalala tervitab meid mädamuna lõhnaliste fumaroolide, podisevate mudakatelde ja -järvedega ning mulisevate kuumaveeallikatega. Järgmisena külastame Polquesi kuumaveeallikat, mis oma 30oC kraadise veega on ideaalne kergeks supluseks jahedas kõrgmäestikus. Mineraaliderikkas vees mõnulemine pidavat leevendama reuma ja artriidi vaevuseid. Sõidame edasi ning Tšiili piiri lähedal asuva unenäolise Rohelise Laguuni juurde. Selle värvid varieeruvad türkiissinisest smaragdroheliseni. Rohelises Laguunis ujuda ei soovita. Jäiste kõrgmäestiku tuulte mõjul võib vee temperatuur olla -20oC, jäädes laguuni keemilise (ja toksilise) koostise tõttu vedelasse olekusse. Pärastlõunaks oleme jõudnud järgmisesse riiki. Meid võtab vastu Tšiili linnake San Pedro de Atacama. Ees on ootamas avastused Atacama kõrbes.
15.päev L 16.11 – Hommikune väljasõit Tatio geisrite juurde, pealelõunal Kuu oru külastus (H).
Tatio geisriväljalt leiame 80 kohisevat geisrit ja 100 vuhisevat fumarooli. See geisriväli on suuruselt kolmas maailmas (Yellowstone’i ja Kamtšatka järel). Parim aeg aurusammaste vaatemängu nautimiseks on karge hommikupoolik. Pärastlõunal külastame Kuu orgu ning, nagu nimigi ütleb, selle ebamaist maastikku. Eriskummalised kivi- ja liivaformatsioonid, valged soolapaljandid, saladuslikud koopad, pastelsed kaljuseinad tekitavad tunde nagu me oleks lahkunud planeedilt Maa.
16.päev P 17.11 – Sõidame Põhja-Argentinasse (H).
Ees on ootamas pikem sõit. Meie sõidu käigus ületame Andid ning näeme neid ka teiselt poolt. Sõidu käigus oleme isegi kõrgemal kui 4200 m. Sõidame läbi lookleva Paso de Jama mäekuru, mis ühendab Tšiilit ja Argentiinat. Meid on pidevalt saatmas võimsad Andide mäed.
17.päev E 18.11 – Suundume Saltasse, saatjaks kirkavärvilised mägedevaated (H).
Tänase päeva sõidu märksõnadeks on lummavalt värvilised mäed, kaktuseväljad, siin ja seal näeme laamasid ja alpakasid ringi luusimas. Möödume mitmest väikesest mägikülast ning enne Saltasse jõudmist avanevad aknast vaated kuivale kõrbele.
18.päev T 19.11 – Vaba puhkepäev Saltas (H).
Saltas on tunduvalt soojem kliima, kui viimastel päevadel harjunud oleme. 1200 m kõrgusel, Andide jalamil avanev Salta linn rajati 1582. a hispaania vallutajate poolt. Siit leiame koloniaalarhitektuuri: linna südames paiknev uusklassitsistlik Salta katedraal, 18. saj. raekoda, Arheoloogiamuuseumi. Saltasse leidis oma tee tunduvalt vähem Euroopa immigrante kui teistesse linnadesse. Tänu sellele on siin hästi säilinud traditsiooniline ketšua ja andide kultuur. Linna käsitöö turgudelt võib leida hulgaliselt kohalikke suveniire alustades alpaka villastest pontšodest lõpetades keraamikaga. Plaza de 9 Julio ümber on arvukalt kohvikuid, kus on mõnus jalga puhata. Gastronoomiliseks elamuseks proovi ära kohalikud road: locro (maisihautis köögiviljade, veise- ja sealihaga), empanadas (pelmeenilaadne saiake erinevate täidistega) ja quesillos (toorjuustust valmistatud pannkook serveeritud pähklite ja meega).
19.päev K 20.11 – Lendame Buenos Airesesse (H).
Eriilmeline Lõuna-Ameerika reis jätkub linnas, mis kunagi ei maga. Eklektiline Buenos Aires, tõlkes “hea õhu“ linn (viitab heale kliimale) on alguse saanud 16. saj. Euroopa immigrantidest, kes Uude Maailma õnne tulid otsima. Immigrandid, kelle rahakott kesklinnas elada ei lubanud, lõid tagasihoidlikud eluasemed La Boca linnaossa. Et oma rasket argipäeva natukenegi rõõmsamaks muuta, värvisid asukad oma majad erksate toonidega. La Bocas (eriti El Caminito tänavamuuseumis) saab ka praegugi tohutu energialaksu majadest, mis võtavad silme eest kirjuks. Just siin linnaosas sündis ka tango, maailmakuulus tants, milles väljenduvad immigrantide elukatsumused ja kurbus.
20.päev N 21.11 – Ennelõunal Buenos Airese linnaekskursioon, õhtul tangoetendus (H/Õ).
Buenos Aireses tervitavad meid Lõuna-Ameerika värvid ja rütmid, mis on harmooniliselt segunenud euroopaliku stiiliga. Kosmopoliitses Buenos Aireses pakuvad avastamisrõõmu värvikas arhitektuur, loominguline tänavakunst, rikkalik kultuuripärand ja laiad euroopa stiilis bulvarid. Imetleme Plaza de Mayo ääres ikoonilist Casa Rosada valitsushoonet, katedraali ning imposantset arhitektuuri. Jalutame laiadel puiesteedel ning õhtul naudime tangoetendust.
21.päev R 22.11 – Vaba puhkepäev Buenos Aireses (H).
Täna on puhkepäev. Kel soovi, siis külastamist väärt on Argentina rikaste ja kuulsate Recoleta surnuaed. Sealt leiab üle 6400 grandioosse mausoleumi ning ka armastatud Eva Peroni viimse puhkepaiga. Evita oli üks olulisemaid poliitikuid, kes oma eluajal võitles naiste hääletamisõiguse ja vaeste elujärje parandamise eest. Räägitakse, et odavam on terve elu priiskavalt elada, kui Recoletasse maetud saada.
Toiduelamusi leiab mitmetes Buenos Airese restoranides. Proovi ära perfektsuseni grillitud asado (biifsteek), choripán (grillitud chorizo võibleib), arroz con leche (riisipuding) või pastelitos (küdooniamoosiga saiakesed).
22.päev L 23.11 – Lendame Iguazu jugade juurde. Jugade külastus (H).
Iguazu joad asetsevad Argentina ja Brasiilia piiril, olles ümbritsetud lopsakast subtroopilisest vihmametsast. Joad on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on välja toodud ühena seitsmest uuest looduslikust maailmaimest. Iguazu koosneb 275 joast pea 3 km pikkusel alal. 60-82 m kõrgused joad võtavad sõnatuks. Jalutame jugade kohal paiknevatel radadel ning naudime mitmetelt platvormidelt panoraamvaateid. Alumistel radadel jalutades saame kaameraga ka jugade lähivõtteid pildistada. Legendi kohaselt tekkisid Iguazu joad, kui armukade serpentiinjumal M’Boi takistas kahel armunul Naipil ja Tarubal põgenemist kanuuga mööda Iguazu jõge. Maakoor jõe all murdus pooleks, äsjatekkinud joast allakukkuv neitsi Naipi muutus kiviks ning Taruba palmipuuks. Nii ei saanud kaks armunut teineteist enam kunagi emmata, M’Boi neid igavesti Kuradi Kurgust kiivalt jälgides.
23.päev P 24.11 – Lendame Rio de Janeirosse, vaba aeg (H).
Mägedevaheline, looduslikult ilusaima asukohaga armastatud Brasiilia sadamalinn Rio ootab. Linn on kantud UNESCO nimistusse ning linna idülliline sadamaala on üks seitsmest looduslikust maailmaimest.
24.päev E 25.11 – Rio linnaekskursioon (H).
Cidade Maravilhosast (tõlkes: imeilus linn) leiame eksootilise looduse, rõõmsameelsed kohalikud, cachaça kokteilid ja maitsvad toidud (eesotsas muidugi grill-liha ja pão de queijo – sulajuustu snäkk). Kindlasti vaatame üle Rio kõige kuulsama linna sümboli – Corcovado mäe otsas kõrguva Lunastaja Kristuse kuju. Siit on imehästi näha ka teist Rio sümbolit – Suhkrupeamäge. Mägi sai isemoodi nime suhkrukaubanduse hiilgeaegadel, kui tollased savist suhkruanumad meenutasid just selle mäe kuju. Soovijad saavad õhtul külastada meeleoluka ööelu poolest kuulsat samba ja karnevali linnaosa Lapat.
25.päev T 26.11 – Vaba puhkepäev (H).
Lõuna-Ameerika reis saab punkti võttes päikest kuulsatel Copacabana ja Ipanema randadel nagu üks õige carioca (kohalik riolane). Lõõgastuda saab ka Rio arvukates parkides, külastada botaanikaaeda või ekselda Rio lõputudel tänavatel.
26.päev K 27.11 – Alustame teekonda koju.
27.päev N 28.11 – Saabume Tallinna lennujaama. Lõuna-Ameerika reis on lõppenud.
Reisiplaan võib muutuda lennuplaani muudatustest, ilmastikutingimustest, teeoludest, streikidest, reisist osavõtjate tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest sõltuvalt.
Reisi hind sisaldab:
Kõiki lennupiletied vastavalt reisikavale
Eestikeelse reisisaatja teenuseid
Programmis märgitud toidukordi
Vajalikku maismaatransporti
Kohalike giidide teenuseid
Majutust kogu reis vältel
Reisi hind ei sisalda:
Toitlustust, mida pole programmis märgitud
Sissepääsupileteid
Kindlustust
