Diana Tamm
Minu kireks on Nepali matkareisid, aga ka matkad Ugandas ja teistes vähemkäidud kantides. Olen rahulik matkaja, Uhhuduuri kategoorias kuulun pigem “ametiühingu” kui “spordikomitee” liikmeskonda, mis tähendab, et minuga võid julgelt tulla ka oma elu esimesele mägimatkale.
Argipäeval töötan arengukoostöö ja humanitaariabi alal, mis on viinud mind elama Lääne-Aafrikasse ja Indiasse. Reisidel köidab mind loodus ja inimeste argielu – suurim rõõm on sellest, kui mõni kohalik külaelanik su oma kööki teed jooma kutsub. Reisikotis on alati üks hea raamat, eelistatult romaan riigist, kus reisin ja mäng “Mees, kes teadis ussisõnu”.